Luik, Hans H.

Hans H. Luik (20. III 1961 Tartu), ajakirjanik, teatrikriitik ja meediaärimees. Eesti Teatriliidu liige (1989). Isa Hans Luik, ema patendiinsener.

Lõpetas 1979 Tallinna 7. Keskkooli ja 1984 ajakirjanduse erialal Tartu Riikliku Ülikooli. Olnud 1985–87 Rakvere Teatri kirjandusala juhataja, 1985–88 ka ajakirja Kultuur ja Elu vanemtoimetaja ja 1988–89 peatoimetaja asetäitja, 1989–91 ajalehe Eesti Ekspress peatoimetaja, aastast 1991 selle vastutav väljaandja ja omanik, samast aastast ka venekeelse ajalehe Den za Dnjom ja teabekontserni Cronoes ning aastast 1992 Raadio Kuku ja ajalehe Tallinn City Paper tuumikaktsionär. On AS Ekspress Grupi asutaja (1995) ja suuromanik.

1982–91 avaldanud teatriarvustusi. Teatrikriitika alal täiendanud end 1982–84 Eesti NSV Teatriühingu noorte teatrikriitikute seminaris ja Moskvas (lõpetanud 1986 teatrikriitika seminari). Kirjutanud näidendeid („Tuled sa tagasi?”, 1984  Ugalas; „Seitsmepäine haldjas”, 1986 Rakvere Teatris, Ervin Lazari lastejuttude põhjal; „Mul on  külm”, 1988 VAT Teatris). Tema näidendeid on tõlgitud vene ja läti keelde. Mänginud filmides („Väike reekviem suupillile”, 1972; „Ma pole turist, ma elan siin”, 1988, mõlemad Tallinnfilm). On mängufilmi „Surmatants” (1991, Freyja Film ja Sojuztelefilm) kaasstsenarist ja „Kuldrannake” (2006, Taska Film) kaasprodutsent.

Aasta Ärimehe tiitel ja rändauhind Pronksbuldog 1994, Valgetähe III klassi teenetemärk 2006. 

Kirjandus

  • P. Raidla. Hans H. Luik – päikesepoisist miljonäriks. Tallinn, 2002
  • T. H. Liiv. Hans H. Luik. Mõjub magneedina. – Post, 22. september 1994
  • P. Tali. Minu kümme ajakirjandusaastat. – Eesti Päevaleht, 19. veebruar 2000
  • M. Jürgen, A. Kokk  jt. Vaba mees Hans. – Eesti Ekspress, 22. november 2001
  • Hans H. Luik: ma olen iga aasta elanud kolme eest. Intervjueerinud I. Raitar. – Naised, 2009, 39 (25. september)

Välislink

ETBL, 2000 (K. Haan); täiendatud, 2015 (M. Mauer)